Tänapäeva ehitusmaterjalid võimaldavad ehitada suhteliselt õhutihedaid maju. Selleks, et õhk siiski ruumides värske püsiks, tuleb paigaldada ventilatsioonisüsteem, mis tagab piisava õhuvahetuse, et meil mõnus olla oleks ja tervis hea püsiks. Räägime lähemalt, mis juhtub, kui õhk meie kodudes pole piisavalt kvaliteetne, millal on õige aeg ventilatsioonisüsteemi planeerida ning mida peale hakata vana maja õhuvahetusega.
Milline õhk eestlaste kodus on?
See sõltub elamust. Keskküttega ja enne 90ndaid ehitatud majades on suvel värskem, talvel aga mitte nii värske. See tuleb sellest, et maju on võib-olla küll soojustatud, aga pole piisavalt õhuvahetusse investeeritud, mille tulemuseks on seisev õhk. Talvel on võimalusi tuulutamiseks vähem ja suvel vastupidiselt on see võimalus koguaeg olemas. Kaasaegsed majad on enamasti varustatud soojustagastusega ventilatsioonisüsteemiga, mis tänase tehnoloogilise arengu juures suudab mõõta õhu kvaliteeti ja reguleerib ennast sellest tulenevalt.
Mis seda kõige enam mõjutab, et kas õhk meie kodudes on kvaliteetne, kui ventilatsioon justkui toimib, aga miskipärast õhk ikkagi ei liigu?
Piisava ventilatsiooni tulemust mõjutavad ainult hoonesse rajatud tehnosüsteemid ja nende sihtotstarbeline kasutamine. Halvimal juhul puudub hoones üldse ventilatsioon. Kui puudub ventilatsioonisüsteem ja ainsaks võimaluseks on ruumide tuulutamine akende avamisega, siis tuleb seda teha tihti, et tagada piisav õhuvahetus. Lihtsalt öeldes: et ruumis oleks hea olla, peab kogu õhk ruumis vahetuma kahe tunni jooksul.
Mis juhtub siis, kui ruumides puudub piisav õhuvahetus?
Sissehingamisel tarvitame ära õhus oleva hapniku, välja hingates tõuseb aga süsihappegaasi (CO2) sisaldus. Sellisel juhul õhku (st õhk, milles on liigselt lõhnasid, CO2 gaasi, tolmu, niiskust, soojust jne) ei viida ruumidest välja ja tulemuseks on saastunud õhk. Selline keskkond soodustab hallituse teket (liigne niiskus), haigestumist hingamisteede haigustesse ning viiruste levikut, väsimust ja halba enesetunnet.
Teie kogemusel: kui palju mõtlevad inimesed sellele, milline õhk neil kodus on?
Esimeste külmadega on ebapiisavat õhuvahetust märgata, kui akendele tekib kondensatsioonivesi. Sellisel juhul on teadlikkus üsna kõrge ja otsitakse lahendusi. Kuid üldiselt inimeste tundlikkus antud valdkonnas on tagasihoidlik ning see pole midagi, mida saab mõõta ilma spetsiaalseid töövahendeid kasutamata. Küll on täna palju infot sisekliima mõjust tervisele ja inimeste teadlikkus antud valdkonnas kasvab pidevalt.
Millal on üldse kõige õigem aeg hakata ventilatsiooni peale mõtlema?
Uusehitise puhul kindlasti juba projekteerimise faasis ning sealjuures tuleks lasta välja arvutada elamise õhuvahetuse hulk arvatavate elanike juures. Renoveeritavas majas on paraku ventilatsioonisüsteemid nimekirjas viimaste seas ning tervikliku lahenduse juures mõeldakse peamiselt niisketele ruumidele.
Te mainisite uusehitisi, aga kui mul on vanem elupind, kus sisekliima pole kiita, millised on minu võimalused olukorda parandada?
Targad insenerid on loonud palju erinevaid lahendusi, et tagada ka kõige keerulisematele juhtumitele sisekliima parendamise võimalused alustades värske õhu klappidest seintesse kuni täisautomaatsete ja soojustagastusega ventilatsioonisüsteemidega.
Aga samas see mõte, et ma elan või toimetan täiesti uues hoones, kindlasti on sisekliima korras, pole vist ka päris õige, eks? Mitmed uuringudki näitavad, et näiteks meie õpilased on uhketes renoveeritud koolimajades õhupuuduse käes vaevlemas ja see mõjutab ka õpitulemusi. Õpilaste mahajäämus sellises keskkonnas on isegi aasta. Miks see nii on?
Turul on palju seadmeid, mis justkui täidavad näiliselt soovitud funktsiooni, kuid reaalsuses jääb siiski suutlikkust vajaka. Kindlasti oleks mõistlik mitut erinevat lahendust omavahel võrrelda ja küsida spetsialisti käest nõu, siis saab teada, milline on just see, mis sinu huve arvestades töötab. Meeles tuleb pidada, et seade tuleb ka sisse lülitada. Mis puudutab koolimajasid, siis uuringud on välja toonud ka, et koolides on energia kokkuhoiu eesmärgil ventilatsioon osaliselt või tervenisti välja lülitatud. Tallinna Tehnikaülikooli eestvedamisel on sisekliima ja tööviljakuse vahelisi seoseid lähemalt uuritud 2015. aastal läbi viidud uuringus, kus vaadeldi lähemalt kuute koolimaja. Enamikes neist oli puudulik ventilatsioon. Pooltes koolimajades tähendas see vastavalt mõõtmistulemustele juba rohkem kui aastast mahajäämust õppetöös. Paneb ju mõtlema, me saame enda ja oma lähedaste edukust nii lihtsasti mõjutada.
Kui nüüd paigaldatakse hoonesse uus ventilatsioonisüsteem, siis kui pikk selle eluiga on?
Ventilatsioonisüsteemi eluiga projekteeritakse vastavalt tootja poolt antud tingimustele. Õige ekspluatatsioon ja piisav hooldus tagavad süsteemile vähemalt 20 aastase töötamise.
Kuidas ventilatsioonisüsteemi õigesti hooldada?
Saastunud õhus (nii hoone sees, kui ka väljast võetavast õhus) on erinevaid osakesi, mida püütakse kinni filtritega. Selleks, et seadmete õhuvool oleks piisav tuleb filtreid vahetada või puhastada vastavalt tootja poolt ette nähtud tingimustel. Liikuvad osad taluvad normaalset kulumist vastavalt kasutamisele. Tavaliselt vahetatakse eramaja ventilatsioonisüsteemide filtreid kord aastas, mõnel juhul ka tihedamini. Ventilatsiooni õhuvooluhulk, mis on väiksem kui 10 L/sek inimese kohta, seostub tervise halvenemisega ja loomulikult rahulolematusega. Ventilatsiooni suurendamine vähendab haige hoone sündroomi tekkimise tõenäosust ning tõstab õhu tajutavat kvaliteeti.
