Maasoojuspump
Maasoojuspump ehk maaküte kasutab maapinda salvestunud päikeseenergiat. Seda saab kasutada kütmaks näiteks tarbevett, radiaatoreid või põrandaküttesüsteemi. Maasoojuspump kasutab oma tööks ka elektrienergiat, kuid kõrge soojusteguriga. Iga kulutatud 1 kWh kohta tagastatakse keskmiselt 4 kWh soojusenergiat (soojustegur ehk COP = 4,0). Kuigi maasoojuspumba alginvesteering võib olla kõrge, siis tema kasutamine on soodne (madalad küttekulud), keskkonnasõbralik ning hooldusvaba.
Peamiselt kasutatakse nelja erineva allikaga maakütte lahendust, kus energiat kogutakse:
- pinnasest (maakollektor)
- põhjaveest (puurkaevud)
- veekogust (tiigid, järved)
- soojuspuuraugust (energiakaevud)
Loe maakütte kohta rohkem TTÜ Soojustehnika Instituudi materjalidest.
Maakollektor
Levinuim ja enamasti ka soodsaim on horisontaalne maakollektori paigaldus.
Maakollektori puhul paigaldatakse pinnasekihi alla ca 1m sügavusele plasttorustik, milles ringleb külmakindel vedelik ehk külmakandja. Maa soojus ammutatakse külmakandjasse, mis liigub läbi soojuspumba aurusti soojuspumpa. Pumba kompressor surub aurustunud vedeliku kokku ja suunab läbi soojusvaheti, kus toimub energia ülekandmine küttesüsteemile. Jahutatud vedelik suunatakse uuesti maakollektorisse soojust ammutama.
Maasoojuspump töötab kõige paremini vesiküttesüsteemiga (tarbevesi, radiaator- ja vesipõrandaküte). Soojuspumba soojustegur on seda kõrgem mida madalam on küttesüsteemi temperatuur. Seega on eelistatum vesipõrandaküte, mille temperatuurid on vahemikus 45-55 ºC. Korrektse paigalduse korral ei tohiks eluruumis sooja põrandat tunda olla.
Teine levinuim on soojuspuuraukude kasutamine. Siinkohal lähtuda rusikareeglist, kus 1m² köetavale pinnale vastab 3m horisontaalset maakollektorit ja 3,6m² vaba maapinda või 1m puurimissüvagust.
Maakütte paigalduse hind sõltub erinevatest faktoritest, näiteks hoone asukohast, soojustatuse tasemest ja pinnasest. Küsi personaalset tasuta konsultatsiooni EnergiaStuudio nõunikelt.
Värsked kommentaarid