Roheline energia otse katuselt
Tänapäeval ei ole ilmselt enam kedagi, kes poleks kuulnud päikeseenergiast ja aina enam võib päikesepaneelide kasutust märgata, aga kuidas see töötab?
Päikeseelektrijaam sobib peaaegu igale poole. Süsteemi projekteerimisel lähtutakse konkreetsetest soovidest ning muidugi võimalustest.
Kuidas kogu see süsteem siis täpsemalt toimib? Saab sellega soojaks nii toad kui vee?
Sinu majas on kõik elektriseadmed ja tarbijad ühendatud ühtsesse elektrivõrku. Kõik tarbijad, mis tarbivad oma tööks elektrit, saavad kõigepealt tarbida lokaalselt (kohapeal, liitumispunktist maja pool) toodetud energiat. Suurema tarbimise puhul võetakse puudujääv energia võrgust juurde.
Aga kui päikest pole? Kust siis energia tuleb?
Kui päikest üldse ei ole, siis tuleb puudujääv energia võrgust. Nii nagu ta tänaseni on tulnud.
Kui õues paistab päike ja jaam on töös, siis toodetakse meie maja võrku energiat. Kui meil on parajasti majas elektritarbimine, siis tarbitakse kõigepealt kohapeal toodetud energia ära. Talvekuudel on tavaliselt tarbimine suurem kui tootmine, sellisel juhul ostetakse puudujääv osa võrgust juurde.
Keset suve, kui tootlus on maksimumi juures müüakse oma tarbimisest ülejääv energia elektrivõrku tagasi. Seda loeb kokku liitumispunkti paigaldatav kahesuunalien elektriarvesti.
On see päikeseenergiast saadud elekter sama kvaliteetne nagu näiteks võrgust ostetav elekter?
Päikesest saadav elekter on sama kvaliteetne, kui võrguettevõtja edastatav. Selle tagab kvaliteetne inverter, seega vältige suvaliste kontrollimata seadmete kasutuselevõtmist.
Kuhu selline süsteem kõige paremini sobiks?
Selline päikeseelektrijaam sobib peaaegu igale poole. Süsteemi projekteerimisel lähtutakse konkreetsetest soovidest ning muidugi võimalustest.
Päikeseenergiast ja päikesepaneelidest rääkides kasutatakse tihti sõna „päikesepark“ – mida see endast kujutab?
Päikespargina peetakse silmas pigem nn. põllujaama ehk suuremamahulisi ehitusi. Samas töötab ta samal põhimõttel kui väikesed ning pole vale kutsuda ka eramaja katusel olevaid paneele pargiks.
Kui populaarne kogu selline päikeseenergia kasutamine täna on?
Päikeselekter muutub järjest populaarsemaks ja tasuvamaks. Keskkonnateadlikkuse tõusu ja tehnoloogia arengute tulemusena on päikesepaneelid vägagi populaarsed.
Kui palju sellega siis säästab?
Olenevalt süsteemi suurusest tuleb ka säästu suurust. Üldjuhul on võimalik nii planeerida, et aasta lõikes elektriarve osa saab minimeerida, jõuda nulli või paremal juhul isegi pluss tootlusega jaama. See natuke oleneb ka hoonest ja selle ümbrusest. Loomulikult ka kliendi soovidest.
Kui inimene mõtleb nüüd, et kõlab põnevalt ja mõistlikult, aga mida edasi teha, siis millest alustada ja kellega võiks nõu pidada?
Mõistlik oleks pöörduda mõne kogemusega ettevõtte poole, kes on varasemalt teie planeeritava tööga sarnaseid projekte teostanud. Alati ei pruugi kõige suurem ettevõte osata arvestada näiteks erakliendi soovidega.
Millega kindlasti arvestama peaks?
Mõistlik on alustada planeerimisest, teha endale selgeks, kui suured on tarbimised, kui suured on soovid ning võimalused. Sealt edasi oskab paigaldusettevõtte spetsialist soovitada, millist ja kui suurt süsteemi võiks kavandada.
Millal oleks kõige õigem aeg hakata üldse mõtlema päikesepaneelidele?
Ei ole valet aega keskkonnasäästliku mõtteviisini jõudmiseks. Päikesepaneele saab paigaldada nii uuele, vanale, renoveeritavale kui vastvalminud majale. Tõsi, mõnel juhul võib planeerimisfaasis tehtud tark otsus hiljem finantsiliselt, arhitektuurselt või tehniliselt parema tulemuse võimaldada.
Kuidas nende paigaldamine käib? Mulle on kõrvu jäänud, et kõige stabiilsema energiatootmise saavutamiseks tuleks päikesepaneelid paigaldada suunaga lõunasse.
Meie kliimas on kõige parem paigaldada päikesepaneelid suunaga võimalikult lõunasse, see annab suurima tootluse. Samas on võimalik paigaldada ka ida-lääne suunaliselt. Seal on mõned eripärad, aga on võimalik tasuv süsteem ka selliselt üles ehitada.
Kas katuse osas on ka mingeid tingimusi või eeldusi?
Kõikidele katustele on võimalik tehnoloogiliselt õige lahendus välja mõelda. Jätame seejuures kõrvale traditsioonilised katused nagu roo- ja pilpakatus.
Kuidas tänapäeval tootjad sellega arvestanud on, et paneelid sobituks maja ilmega ja et need oleks erinevatele ilmastikuoludele võimalikult vastupidavad?
Tänapäeval on väga palju erinevaid paneelide lahendusi. Valida saab standard värvide, mõõtude, tehnoloogia järgi. Samuti on võimalius katusekatte asemele paneele paigaldada. Kõigil lahendustel on omad plussid ja miinused. Nendes kõige sobilikuma aitab pädev ettevõte välja valida.
No kui nüüd paneelid on paigas, millal ma raha säästma hakkan?
Jaama saad tööle lülitada pärast liitumispunkti valmimist ja uue võrgulepingu sõlmimist. Ära ei tohi ka unustada energia ostu-müügilepingu sõlmimist. Viimane määrab, kui tulus meile jaam on.
Kas siis kokkuhoidu võin märgata juba järgmisel kuul?
Kokkuhoidu näeb kohe pärast inverteri käivitamise tingimuste täitmist (võrguleping jne). Inverteri ekraanilt/äpilt näed hetkel toodetava energia võimsust. See ongi sinu otsene kokkuhoid.
Lihtsustatult – kui su inverter näitab tund aega järjest võimsust 2,4kW, siis on sinu ühes tunnis kokkuhoitud energia hulk 2,4kWh. Selle energia saad sa ära tarbida oma elektrivõrgus või müüa ülejäägi maha.
Iga asi vajab ju ka hooldust, kuidas päikesepaneelidega edaspidi toimetama peaks?
Soovitame üks kord aastas tellida päikesejaamale ennetava hoolduse. Selle jooksul vaadatakse üle pistelise kontrolli põhimõttega kinnitused, kaablid jms. osad. Kaugjälgimise korral ka vaadatakse üle tootmisandmed ning kontrollitakse võimalikke veateateid seadmetes.
Müüt: Investeering tasub alles 30 aastaga ära.
Eramajade puhul tasub investeering üldjuhul juba kümne aastaga ära, tööstushoonete puhul võib tasuvusaeg lühemgi olla. Päikesepargi minimaalne eluiga on ca 25-30 aastat, aga reaalsuses kestab paneel isegi 50 aastat.
Müüt: Suvel toodab päikesepaneel liiga palju ja talvel liiga vähe ning lõpuks on see täiesti tarbetu raha raiskamine.
Vale! Selleks on meil olemas võrguettevõtja ja nemad on kohustatud üleliigse toodetud energia ära ostma ning talvisel ajal vajadusel tagasi müüma.
Müüt: Eestis ei ole energia tootmiseks piisavalt päikest.
On, meie kliimast tulenevalt on tootmiskõver mäe kujuline. Suvel rohkem ja talvel vähem, sarnaselt päikesevalgusega aasta lõikes. Päikest on meil sama palju kui teistes Kesk-Euroopa riikides nagu näiteks Saksamaa.
Värsked kommentaarid