maasoojuspump

Efektiivseim küttelahendus

Maasoojuspump on keskkonnasõbralik kütteseade, mis kasutab ära maapinda salvestunud puhast soojusenergiat. Maaküte on universaalne. Talvel soojendab see Teie kodu ja suvel jälle jahutab. Maaküte võtab energiat maapõuest, toob selle spetsiaalse vedelikuga soojuspumpa, mis omakorda soojendab põrandat või radiaatoreid.

küsi personaalne pakkumus

MAASOOJUSPUMP EHK MAAKÜTE

Maasoojuspump on üks kõige keskkonnasõbralikum seade, mida saab kasutada kütmiseks ja jahutamiseks.

Maasoojuspumbaga on võimalik toota igapäevast kuuma tarbevett mitu korda efektiivsemalt kui elektriboileriga. Maasoojuspump kasutab oma tööks ka elektrienergiat, kuid kõrge soojusteguriga.

Kuigi maasoojuspumba alginvesteering võib tunduda kõrge, siis tema kasutamine on soodne (madalad küttekulud), mugav, keskkonnasõbralik ning hooldusvaba.

Peamiselt kasutatakse nelja erineva allikaga maakütte lahendust, kus energiat kogutakse:

PINNASEST (maakollektor)

PÕHJAVEEST (puurkaevud)

VEEKOGUST (tiigid, järved)

SOOJUSPUURAUGUST (energiakaevud)

MAAKOLLEKTOR

Levinuim ja enamasti ka soodsaim on horisontaalne maakollektori paigaldus.

Maakollektori puhul paigaldatakse pinnasekihi alla ca 1m sügavusele plasttorustik, milles ringleb külmakindel vedelik ehk külmakandja. Maa soojus ammutatakse külmakandjasse, mis liigub läbi soojuspumba aurusti soojuspumpa. Pumba kompressor surub aurustunud vedeliku kokku ja suunab läbi soojusvaheti, kus toimub energia ülekandmine küttesüsteemile. Jahutatud vedelik suunatakse uuesti maakollektorisse soojust ammutama.

Maasoojuspump töötab kõige paremini vesiküttesüsteemiga (tarbevesi, radiaator- ja vesipõrandaküte). Soojuspumba soojustegur on seda kõrgem mida madalam on küttesüsteemi temperatuur. Seega on eelistatum vesipõrandaküte, mille temperatuurid on vahemikus 45-55 ºC. Korrektse paigalduse korral ei tohiks eluruumis sooja põrandat tunda olla.

Teine levinuim on soojuspuuraukude kasutamine. Siinkohal lähtuda rusikareeglist, kus 1m² köetavale pinnale vastab 3m horisontaalset maakollektorit ja 3,6m² vaba maapinda või 1m puurimissüvagust.

Maakütte paigalduse hind sõltub erinevatest faktoritest, näiteks hoone asukohast, soojustatuse tasemest ja pinnasest. Küsi personaalset tasuta konsultatsiooni EnergiaStuudio nõunikelt.

maakollektori paigaldamine

Kollektori paigaldamiseks on hoone ümber vaja vaba maapinda kuhu torustik kaevata. Torustik kaevatakse horisontaalselt umbes meetri sügavusele maapinna sisse.

siseosa paigaldamine

Soojuspump ühendatakse hoone küttejaotuse (radiaator-põrandaküte), tarbevee, toitekaabli ja maakollektoritega, mis täidetakse külmumiskindla vedelikulahusega.

Kiire paigaldus ja kasutuselevõtt

Sõltuvalt paigaldatav.a süsteemi suurusest ja keerukusest, võtab paigaldus aega 3-5 päeva ja on koheselt kasutusvalmis.

KUIDAS VALIDA ENDALE ÕIGE MAASOOJUSPUMP

Sobiva maasoojuspumba valimisel tuleb kindlasti arvestada hoone õige küttevajadusega, küttesüsteemi spetsiifikaga ja vaba maapinnaga hoone ümbruses. Maasoojuspumpa saab paigaldada nii vanematele kui uuematele ehitistele.

Maasoojuspumba kasutamiseks horisontaalse maakollektoriga on tarvis küllaltki suurt vaba maapinda hoone ümbruses. Ühe ruutmeetri kütmiseks on üldiselt tarvis vähemalt 3 m maakollektorit ja 3,6 m² vaba maapinda. Kui aga kasutame soojuspuurkaevusid, saame hakkame oluliselt väiksema maapinnaga.

See kui efektiivne on paigaldatav maasoojuspump oleneb suuresti sellest, millist küttesüsteemi majas kasutame. Parimaks variandiks siinkohal on kahtlemata põrandaküte. Nimelt põrandakütte puhul ei lähe reeglina ka talviste pakastega tarvis kõrgemat temperatuuri kui 35C. Mida madalam on küttesüsteemis ringlev temperatuur, seda efektiivsemalt maaküte toimib.

Kuna maasoojuspumba valimisel tuleb lähtuda iga hoone spetsiifilistest omadustest ja seda mõjutavatest teguritest, soovitame maasoojuspumba müüjalt küsida juba käigusoleva süsteemi hinnangut ning hinnapakkumist ja sobiva lahenduse pakkumist konkreetsele elamule.

KUI SUUR PEAKS OLEMA KRUNT, ET SAAKSIN KAALUDA MAAKOLLEKTORI PAIGALDUST?

Krundi vajalik suurus sõltub mitmest asjaolust. Rusikareegel ütleb seda, et 3 meetrit maakollektorit vajab ca 3,6 m² krundi pinda. Maakollektori jooksvate meetrite hulga arvestamisel tuleks arvesse võtta ka seda, mis pinnasega tegu on. Näiteks kuiva ning liivase pinna puhul saame ca 10 vatti jooksva meetri kohta. Aga näiteks vesiliiva puhul saame meetri kohta ca 20 vatti soojusenergiat. Loomulikult sõltub maakollektori jooksvate meetrite arv ka maja küttekoormusest ning vastava maasoojuspumba võimsusest, mida planeeritakse paigaldada.

Suuremate objektide puhul, kus kontuuri jooksvad meetrid ulatuvad tuhandetesse meetritesse, tuleks maakontuurile lisada kollektorkaev. Kollektorkaev ühendatakse maassoojuspumbaga läbi magistraaltorude ning kaev jaotab maakontuuri võimalikult ühtlaselt mitmeks erinevaks kontuuriringiks.

Soovitatav oleks mitte dimensioneerida ühte kontuuriringi pikemaks kui 400 meetrit, kuna kontuuri takistus võib minna liiga suureks.

KUI OLED OTSUSTANUD MAAKÜTTE KASUKS AGA KRUNDI PIND EI OLE PIISAVALT SUUR?

Kui horisontaalse kollektori jaoks ei ole piisavalt pinda või kui puudub soov kogu aiamaad üles kaevata, pakuksime alternatiivina välja vertikaalsed energiakaevud.

Maaküte ning energiakaevud – vastavalt maja küttekoormusele dimensioneeritakse energiakaevud. Ühe puuritud meetri kohta saame ca 20-40 vatti soojusenergiat (mis on ca 2-3 korda rohkem võrreldes horisontaalse kollektoriga). Energiakaevude puurimiseks tuleks kohalikult omavalitsuselt taotleda luba, mille osas kindlasti saame teile abiks olla.

Vastavalt piirkonna geoloogilistele iseärasustele määratakse kui sügavale saab puurida (lisaks kui sügavate energiakaevude puurimiseks üldse omavalitsuselt luba antakse) ning kui mitu energiakaevu puurida tuleks.

Energiakaevu sisse paigaldatakse 40mm läbimõõduga plastiktoru, mis uputatakse põhjaraskusega kaevu sisse. Energiakaevu sisemus kas betoneeritakse kinni või kasutatakse spetsiaalseid muhve, millega eraldatakse erinevad põhjavee horisondid teineteisest tagamaks selle, et erinevad veekihid omavahel ei seguneks.

Energiakaev on oma läbimõõdult kuni ca 160 mm. Kaevudes asetsevad plastiktorud tuuakse kokku kasutades selleks spetsiaalseid kollektoreid ning kokku toodud kontuurid (teise sõnaga magistraal) viiakse juba soojuspumbani.

Maaküte energiakaevudega on kahtlemata soodsamate püsikuludega (kui võrrelda horisontaalse kollektoriga), kuid see-eest on esmainvesteering kulukam.

Puurimistööde hind sõltub vägagi palju piirkonna geoloogilistest iseärasustest (näiteks kui pikalt esineb pudedat pinnast, mida manteldama peab).

KUI KAUA VÕTAB AEGA MAAKOLLEKOTRI PAIGALDUS?

Maakollektori paigalduse aeg sõltub puhtalt sellest kui pikalt maakollektorit paigaldada tuleb. Näiteks 6 kW maasoojuspump tahab reeglina ca 350 kuni 450 meetrit maakollektorit. Sellise mahu puhul võtab maakollektori paigaldus aega kuni 2 päeva.

Üleüldiselt aga maasoojuspumba paigaldamisel on mitu etappi ning kokku võtab paigaldusprotsess aega tavaliselt 3-5 tööpäeva.

Täpse info paigaldamise saamiseks soovitame pöörduda meie spetsialistide poole, kes edastab teile kogu põhjaliku info ja aitab ka kõikides tehnilistes küsimustes.

maasoojuspumba hooldus

Soojuspumpa tuleks reeglina hooldada mitte harvemini kui 1x aastas. Kõik mis liigub, see ka kulub. Pikaaegne kogemus on näidanud, et korralikult hooldatud soojuspumba eluiga on oluliselt pikem võrreldes mittehooldatud süsteemiga.

Korralise hoolduse käigus kontrollitakse üle kõik olulised süsteemi-komponendid ning nende tööfunktsioonid. Korraline hooldusvisiit hõlmab endas üsnagi pika loetelu erinevatest toimingutest.

Korralise hoolduse tulemuseks on veendumus sellest, et soojuspump töötab talle tehase poolt ettenähtud parameetritel ning kui säärastest parameetritest esineb kõrvalekaldeid – siis saame selge pildi ette, milliste toimingutega antud soojuspump jällegi „rööpasse turgutada.“

SOOVID MUUTA OMA KODU PAREMAKS? ALUSTAME!

Aitame sul muuta oma kodu hubasemaks ning säästa läbi parimate energialahenduste.

MAASOOJUSPUMBAD